Vabariigi president
Vabariigi President on riigipea. Põhiseaduse mõtte ja sätte kohaselt on ta erinevate võimuharude tasakaalustaja ja põhiseaduse hoidja rollis. Tulenevalt sellest võib tema ülesanded jaotada kolme valdkonda. Rahvusvahelises suhtlemises on ta on riigi esindaja, kelle tegevus aitab kaasa välispoliitika elluviimisele.
Suhetes Riigikogu ning Vabariigi Valitsusega on presidendil kohustus anda kinnitusi riiklikele toimingutele (n valimiste väljakuulutamine, Riigikogu kokkukutsumine), valida ja esitada kõrgemate riigiametnike kandidaate Riigikogule ametisse nimetamiseks või nimetada pädevate riigiorganite poolt esitatud kandidaadid ise ametisse.
Riigikogu
Eesti Vabariigis teostab seadusandlikku võimu hääleõiguslike Eesti kodanike valitud ühekojaline rahvaesindus ehk Riigikogu. 1992. aasta põhiseaduse kohaselt koosneb Riigikogu 101 liikmest, kes valitakse nelja aasta järel. Riigikokku kandideerija peab olema vähemalt 21-aastane Eesti kodanik.
Lisaks seadusandlusele on Riigikogu üks tähtsamaid funktsioone ka teostada kontrolli täitevvõimu ehk valitsuse tegevuse üle. Riigikogu liikmete arupärimisele vastavad ministrid esmaspäevasel istungil. Kolmapäeval toimub infotund, milles peaminister ja ministrid vastavad Riigikogu liikmete suulistele küsimustele.
Vabariigi valitsus
Eesti Vabariigis teostab täidesaatvat riigivõimu valitsus, kes tugineb oma töös Eesti Vabariigi põhiseaduses ja seadustes sätestatule, seistes hea riigi toimimise ja arengu eest. Valitsuse tegevust juhib ja valitsust esindab peaminister. Valitsus teeb oma tööd valitsusasutuste kaudu. Valitsusasutused on riigi eelarvest finantseeritavad asutused, kelle põhiülesanne on täidesaatva riigivõimu teostamine. Valitsusasutused on ministeeriumid, riigikantselei ja maavalitsused, samuti ametid ja inspektsioonid.
Eesti Vabariigi valitsus astus aprillis 2014. aastal ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees, koosseisus: