Üleriigiline integratsiooniprojekt MINU RIIK käivitus 2002/2003 õppeaastal riikliku programmi “Integratsioon eesti ühiskonnas 2000-2007” raames koostöös Rahvastikuministri büroo, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikogu Kantselei ja Riigikantseleiga. See oli ja on mõeldud eeskätt vene õppekeelega üldhariduskoolide üheksandate klasside õpilastele, milline tutvustab õpilastele riiki ja võimu ning poliitilisi institutsioone.
Alates 2009/2010 õppeaastast kannab Minu Riik kodanikuhariduse programmi nime.
2024/2025. õppeaastal alustas MINU RIIK oma kahekümne kolmandat tööaastat.
Me täname kõiki kahekümne kahe aasta jooksul saadud toetuse ja abi eest, tänu millele avanes meie koolinoortel võimalus osaleda sisukatel ja arendavatel õppepäevadel Presidendi Kantseleis, Parlamendis ja Vabariigi Valitsuses, kohtuda Riigikogu liikmetega, võtta osa viktoriiniküsimustele vastamisest, osaleda huvikäigul Tallinki meretunnis, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse Elamuskeskuses, et tutvuda lähemalt Euroopa Liidu tegemistega, ja käia tutvumas panganduse ajaloo ja tänapäevaga Eesti Panga Muuseumis.
Kahekümne kahe aasta jooksul on meie õppepäevadel osalenud ligi 200 tuhat üheksanda klassi õpilast ja neid saatvat õpetajat.
Õppepäevadel osalemine avardanud õpilaste silmaringi, andnud parema arusaamise kodanikuõpetusest ja sütitanud neis huvi paremini järgida riigis toimuvat, see aga ongi üks osa meie riigis taotletavast lõimumisprotsessist.
Kohtumiseni uuel õppeaastal uute üheksandikega ja meie koostööpartneritele soovime meeldivat koostööd meie ettevõtmiste toetamisel!
Juuresolevalt on kolme institutsiooni – Vabariigi Presidendi, Riigikogu ja Valitsuse – lühitutvustus.
Vabariigi president
Vabariigi President on riigipea. Põhiseaduse mõtte ja sätte kohaselt on ta erinevate võimuharude tasakaalustaja ja põhiseaduse hoidja rollis. Tulenevalt sellest võib tema ülesanded jaotada kolme valdkonda. Rahvusvahelises suhtlemises on ta on riigi esindaja, kelle tegevus aitab kaasa välispoliitika elluviimisele.
Suhetes Riigikogu ning Vabariigi Valitsusega on presidendil kohustus anda kinnitusi riiklikele toimingutele (n valimiste väljakuulutamine, Riigikogu kokkukutsumine), valida ja esitada kõrgemate riigiametnike kandidaate Riigikogule ametisse nimetamiseks või nimetada pädevate riigiorganite poolt esitatud kandidaadid ise ametisse.
Eesti Vabariigi President Alar Karis
Tähtsaima kontrollifunktsioonina on Vabariigi Presidendile antud õigus hinnata seaduse väljakuulutamisel selle vastavust põhiseadusele. Kui ta jätab seaduse välja kuulutamata, saadab ta selle tagasi Riigikokku uueks arutamiseks ja otsustamiseks. Kui Riigikogu seadust ei muuda, võib Vabariigi President pöörduda Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Seega on riigipeal edasilükkava veto õigus, mis ei luba tal endal vastu võtta lõplikku otsust seaduse väljakuulutamise osas.
Vabariigi Presidendile on antud mitmeid volitusi erakorraliste asjaolude korral. Ta võib juhul, kui Riigikogu ei saa kokku tulla, anda edasilükkamatu riikliku vajaduse korral seaduse jõuga seadlusi, mis viivitamatult Riigikogus pärast selle kokkutulekut läbi vaadatakse. Presidendil on riigikaitse kõrgeima juhina täita oluline osa ka muudes kriisisituatsioonides.
Riigipeal on ka õigus annetada teenetemärke ja anda süüdimõistetuile nende palvel armu.
Riigikogu
Eesti Vabariigis teostab seadusandlikku võimu hääleõiguslike Eesti kodanike valitud ühekojaline rahvaesindus ehk Riigikogu. 1992. aasta põhiseaduse kohaselt koosneb Riigikogu 101 liikmest, kes valitakse nelja aasta järel. Riigikokku kandideerija peab olema vähemalt 21-aastane Eesti kodanik.
Lisaks seadusandlusele on Riigikogu üks tähtsamaid funktsioone ka teostada kontrolli täitevvõimu ehk valitsuse tegevuse üle. Riigikogu liikmete arupärimisele vastavad ministrid esmaspäevasel istungil. Kolmapäeval toimub infotund, milles peaminister ja ministrid vastavad Riigikogu liikmete suulistele küsimustele.
Ühe erakonna nimekirjast valitud Riigikogu liikmed võivad moodustada saadikurühma ehk fraktsiooni, kus kujundatakse suur osa Riigikogu tööst. Riigikogu XV koosseisus on esindatud 6 erakonda:
- Eesti Reformierakond
- Eesti Keskerakond
- Sotsiaaldemokraatlik Erakond
- Isamaa
- Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
- Eesti 200
Seaduseelnõude läbivaatamiseks on Riigikogu moodustanud 11 alatist komisjoni:
- keskkonnakomisjon
- kultuurikomisjon
- maaelukomisjon
- majanduskomisjon
- põhiseaduskomisjon
- rahanduskomisjon
- sotsiaalkomisjon
- riigikaitsekomisjon
- väliskomisjon
- õiguskomisjon
- Euroopa Liidu asjade komisjon
Iga Riigikogu liige (v.a. juhatuse liikmed) kuulub ühte alatisse komisjoni. Kes fraktsiooni liikmetest nimeliselt komisjoni kuulub, otsustab fraktsioon. Aktuaalsete probleemidega tegelemiseks võib Riigikogu moodustada ka ajutisi- ja erikomisjone.sioonides.
Valitsus
Eesti Vabariigis teostab täidesaatvat riigivõimu valitsus, kes tugineb oma töös Eesti Vabariigi põhiseaduses ja seadustes sätestatule, seistes hea riigi toimimise ja arengu eest. Valitsuse tegevust juhib ja valitsust esindab peaminister. Valitsus teeb oma tööd valitsusasutuste kaudu. Valitsusasutused on riigi eelarvest finantseeritavad asutused, kelle põhiülesanne on täidesaatva riigivõimu teostamine. Valitsusasutused on ministeeriumid, riigikantselei ja maavalitsused, samuti ametid ja inspektsioonid.
Eesti Vabariigi valitsus astus 23.07.2024. aastal ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees, koosseisus:
